Miski siin ei klapi.Kas teen siis õigesti või mitte?

Üritan järgnevat kirjutada võimalikult ausaklt et ma ennast liialt ei õigustaks.
Mõtlesin et võiks proovida siin tööd leida. Ütlesin Piale, et jään siia juhul kui aitad mul töökoha leida ja siis saan ma ka 150 eurot kuuraha maksta(tavaliselt vabatahtlikud ei pea maksma aga meil oli oma kokkulepe). Alguses mõtlesin et võin töötada hotellis koristajana,restoranis või kohvikus köögiabiline või mis mulle kõige rohkem sobiks lapsehoidmine. Pia oli nõus mind aitama. Kõigepealt käisime küsimas naabritelt kes varsti avavad kohviku ja võõrastemaja aga kuna avamiseni läheb veel aega ja saadakse omajõududega hakkama ....seega eiii...olin natuke kurb sest see oleks koha suhtes väga sobinud....aga kui ei siis ei.Siis läksime Piaga Hatzenporti linnakesse restorani või kohvikusse küsima tööd...ausalt öeldes tundsin mina ennast väga ebakindlalt sest sisetunne ütles et see ei ole õige töö restoranis või hotellis aga samas mõtlesin et pean sellest hirmust üle saama...et see on lihtsalt tobe blokk millest on vaja üle olla.
Esimeses restoranis öeldi et ei vajata abilist. Siis läksime järgmisesse restorani ja meiega suhtles üks kena naisterahvas.....muideks ma palusin Piat et tema räägiks minu eest sest nagu juba paljud teavad et lähen krampi kui võõrastega rääkima pean ja kõik vajalikud sõnad lähevad meelest.......niisiis Pia küsis naiselt kas on pakkuda tööd köögiabilisena või toakoristajana. Siis tuli restorani omanik, kes oil rahvuselt portugalane. Enamus ajast suhtles Pia erinevatel teemadel nii mehe kui naisega ja aeg läks ja läks ja mina jõudsin õhtu jooksul juua cocat ja kaks teed, ta tegi meile välja........lõpuks nad ütlesid et ma oleksin kelneri abi, ehk aitaksin nõusid koristada ja joogi lauale viia aga hiljem juba kelnerina.......mina olin suht ehmunud ja jäin mõtlikuks sest ma arvan et ma ei ole valmis selliseks tööks aga omanik ütles et kõik on nii lihtne ja ta on alati kätte saadav ja me kõik aitame sind....siis mõtlesin et võibolla tõesti on see koht mulle määratud aga endiselt ei olnud sisetunne hea. Lõpuks siis otsustasime et nad võtavad ühendust.....muideks rahaasjus me sel korral ei peatunud kuigi oleks võinud.
Segaste tunnetega koju jõudes ütles Pia et ma olen tõesti teistsugune kui võõrastega suhtlema pean..... närviline, kartlik koguni hirmul....jah ma olingi selline.... ma ei saa sinna midagi teha ...kui olen ärevuses siis ei tea kuidas olla mida öelda aga võibolla oli see märk et see ei ole minu töö ja hiljem kodus ma ütlesin Piale et ma ei taha seda töökohta ja Pia ütles et oleneb ka kui palju palka mulle makstakse.
Pia ütles et pean ennast rohkem usaldama ja riskima....ma arvan et ma teengi seda aga ma tahan alati seda hea tundega teha.
Umbes paar päeva hiljem tuli omanik meie juurde koju ja küsis kas ma ei tahaks tulla proovima kelneriabilise tööd.Mina olin suht ehmunud ega ei osanud väga midagi vastata kui seda et pean mõtlema.....õnneks tuli ka Pia ja küsis mis palk oleks.Mees vastas et 5 eurot. Pia ei olnud sellega nõus sest köögiabiline saab juba 7 eurot tund,Ja nii nad siis vaidlesid sõbralikult kuni ma ütlesin ainult et kui ma tahan tulla siis ma helistan ja jätsin nad edasi vestlema.......kokkuvõttes oli mees väga hea jutuga aga jumal tänatud et Pia ta natuke paika pani et keegi ei tule kelneriks 5 eurot tund....ja loomulikult ma ei helistanud omanikule.
Siis Pia üürniku Manuela kaudu sain teada et on üks netilehekülg kus pakutakse väikeseid töökohti. Need mis ma sealt leidsin olid köögiabilise töö või toakoristajana hotellis. Üks enamvähem sobiv töökoht oli ühes kreeka resoranis köögiabilisena kus tuli salatid ette valmistada ja koristada.Kuna see restoran asus ühes väikses linnas kuhu Pia pidi nagunii minema siis mõtlesime et lähme siis vaatame mis täpselt teha tuleb. Läksime siis linnakesse kus kõigepealt käisime ühe tervendamissalongi avamisel, kus pakuti erinevaid teenuseid(erinevad massaazid, reiki, meditatsioon jne.).Pia jäi sinna juttu ajama ja ma mõtlesin et lähen vaatan kuidas see restoran välja näeb ja kui seal tõesti töötavad ainult mehed siis keeldun katekooriliselt seal töötamast......Kui restorani otsisin olin kohutavalt ärtevuses ja väga paha tunne oli. Nii kui ma seda restorani kaugelt nägin ja ukse ees seisis üks tume mees siis mõtlemata kõndisin tagasi......ma ei tea kas tõesti läks jänes püksi aga
tekkis suur vabanemine hinges kui tagasi jalutasin.Ütlesin Piale et me ei lähe sinna küsima.Tema ei saanud sellest aru miks ma nii otsustasin aga ma tundsin et see on õige tegu. Aga idee et võiksin lapsehoidjana töötada tundub mulle meelt mööda ja see tekitab minus turvalisema tunde.
Siis keskendusime ainult lapsehoidmise töökoha otsimisele. Tekkis idee et panna kuulutus ülesse lasteaedadesse.Selleks oli vaja välja mõelda tekst mis kutsuks emmed-issid helistama.
Ok.....minu jaoks ükskõik missuguse kuulutuse haarava teksti väljamõtlemine on kohutavalt keeruline isegi peaaegu võimatu....isegi eesti keeles ei suudaks midagi rabavat välja mõelda. Seega lootsin et äkki Pia aitab välja mõelda ja ka paberile ilusa käekirjaga vormistada.Piaga rääkides ütles et mina mõelgu tekst välja ja tema parandab...ok tegelt see on ju normaalne ja loogiline et mina mõtlen ja Pia parandab....no ma siis mõtlesin ja pakkusin välja variandi et neiu eestist otsib tööd lapsehoidjana ja edasi muidugi vajalikud andmed.......targemat ma ei osanud välja mõelda ja ega ma rahul ka polnud sellega......midagi peab veel seal olema mis mind eriliseks teeb aga mis asi see täpselt olema peaks ...ei osanud välja mõelda.
Pia vaatas mind ka imelikult ja andis paar soovitust aga kokkuvõtteks ma ikka ei jäänud rahule ega osanud ka midagi muud välja mõelda ja Pia ütles et tee nüüd paar kuulutust ja kohe lähme kahte lasteaeda.Mina jäin ehmunult teda vaatama et ma pean kuulutuse ISE valmis tegema kiiresti ja mul on ainult mitte väga hea paber ja pastakas......ja ta ei aitagi mul seda ära teha...olgem ausad ....olin suht pettunud, sest teadsin et isetegemisest midagi head välja ei tule aga ma pidin ju proovima....sest kui ma oleks öeldud et ma ei tee seda ja sina pead seda tegema siis oleks see väga lapsik olnud......ok ma siis võtsin paberi ja pastaka ja hakkasin kirjutama nii hästi kui sel hetkel õnnestus ja välja tuli nagu viie aastase lapse kirjutatud kuulutus ja näitasin seda piale ja ütlesin et selle kuulutusega ma küll lasteaeda ei lähe.Pia nõustus.....ise olin suht vihane enda peale......mõtlesin et kui Pia seda minu eest ära ei tee siis pean arvutis proovima teksti valmis teha. Käisime siis lihtsalt kahes lasteaias kodu lähedal linnakeses ja küsisime kasvatajalt, et kas võib kuulutuse üles panna ja küsisime ka et kas ta juhuslikult teab kedagi kes lapsehoidjat otsib .Muidugi keegi ei osanud kohe vastata. Lisaks jagas ka Pia oma tantsukeskuse visiitkaarte lasteaedadesse.
Sel ajal ma mõtlesin et kui see töö otsimine mulle mõnu ja head tunnet ei paku siis midagi ei juhtu kui ma tööd ei leia ja kuna minu suhted Piaga päevpäevalt natuke pingestuvad siis äkki peaks edasi rändama.....samas mõtlesin et äkki peaks ikka edasi jääma ja üle saama, läbi minema probleemist.
Meil on olnud natuke lahkhelisid aga üldiselt ma suhtlen temaga meeldivalt aga tunnen et see pinge minus muudkui veereb ja veereb. Nii kui mind midagi häirib Pia juures siis mul tekib tunne et ma ei kannata enam siin olla ja mõnikord on selline tunne et ma varsti plahvatan aga loodan et seda ei juhtu...sest see on minu probleem ja ma ei tohi seda Pia peale valada.
Minu sisetunneb annab märke et on aeg edasi liikuda. Olgu töö otsimisega kuidas on see ei olnud minu põhieesmärk vaid üks võimalus aga kui see ei teostu siis teostub kuskil mujal näiteks töö minu kodus, hotellis mul on ju töökoht olemas pean sinnani lihtsalt jõudma aga enne tuleb rändamised ära rännata.
Veel tööotsimise teemast. Pärast lasteadades käimist ütlesin et teen arvutiga kuulutused.Siis tuli kätte tänane päev 30 juuni ja see on minu vabapäev. Läksin siis Koblenzisse neti et uurida kuidasma saaksin netis lapsehoidmistööd saada sest tean et paljud noored leiavad mingi lehekülje netis kus nad registreeeuvad ja leiavad endale perekonna või perekond otsib lapsehoidjat. No ma lootsin ka siis midagi sellist leida aga tulutult.ei leidnud ühtegi usaldusväärset portaali kuhu julgeksin kuulutuse panna. Enamus tundusid kahtlased ja ka keele oskamatuse tõttu jäid mõned asjad arusaamatuks...seega kaks pool tundi tulutut tegevust. Siis rääkisin vee lemaga ja tema ütles ka et kui töökohta ei leia pole hullu ja kui ennast hästi ka ei tunne siis on aeg edasi minna. Ema ütles et võta vabalt naudi Koblenzit ja võta üks laevareis Moseli jõel nagu turist...seda ma peaksin tegema enne kui ära lähen.
Kui samal õhtul koju jõudsin ja Piaga teed jõin siis mainisin et lähen ka homme linna siis ütles ta et ta oli ju lasteada öelnud et paneme homme kuulutuse ülesse sest nädalapärast pannakse lasteaed kinni........mina ei teadnud seda ilmselt ma ei saanud aru kuinad sellest rääkisid sest mina teadsin, et kuu lõpuni kestab lasteaed(järelikult oleneb lasteaiast).Ütlesin piale et ok siis ei tee kuulutust sest on mõtetu teha kuulutust nädalaks ajaks...ausalt öeldes minul on ükskõik aga tema arvatavasti solvus ja arvab et ma ei pinguta piisavalt et tööd saada ja tema on mind nii palju aidanud ja mina ei teegi midagi......tegelt õigus ju ta on tõesti ju aidanud mind...lihtsalt nõme et ta sellepärast solvund on. Ma ütlesin talle jah et tahan siia jääda aga samas minu plaanid, tunded muutuvad tihti........ma peaks temaga homme rahulikult rääkima et midagi ei juhtu kui ma tööd ei leia ja pärast üheksandat juulit võin talle nädala kaupa raha anda ja äraminekust räägin siis kui tean kindlalt kuhu ma järgmiseks lähen aga aeg selles majas hakkab minu jaoks lõppema.
........või mida ma peaks teisiti tegema, et me mõlemad oleks rahul ja rõõmsad.?????Kas peaksin edasi pingutama või kuulama oma sisetunnet.????