Ma naudin...

Ma naudin- et kui päike hakkab hommikul minule paistma siis piisab ainlt sellest et poen oma magamiskotist välja ja saan kohe päikest oma kehale.
naudin- et saan juua kohvi päikest nautides ja jalutada randa kõvasti ja valesti lauldes.
naudin,et kui jõuan rannani siis tervitan merd, kive ja külastan Kristelit, kes elab rannas ja tema juures süüa.
naudin, et saan ronida suure kivi otsa, vaadata mere poole...panna mp3- me heli põhja ja laulda kõva selge häälega, tundes ennast jälle lapsena.
naudin, et saan teha tegevusi vastavalt sisetundele, kas mediteerida,tantsida,laulda, venitada kui mu sisetunne ütleb, et peaks mediteerima või tantsima või venitama siis ma leian selleks kohe aega.
naudin et saan kõndida linna umbes 40 min. lauldes ja tantsides ilma et peaks piinlikust tundma öelda vastutulevatele inimestele rõõmsalt-olaa....te ei kujuta ette kui tervendav see on....vabaduse tunne. üha rohkem saan selgemaks et suudan ennast ise tervendada....sellest on kasu.
naudin et saan viibida koos kristeliga ja jagada mõtteid ja tajuda et meie kohtumine ei ole juhuslik vaid ette määratud.... tajuda kuidas meil on vaja teineteise toetust.

Koopaelanik lepatriinu räägib

Ürgne jõesäng,jääajakivid ümberringi, kuid ka palju rohelist me koopa ümber.Keegi ei kujuta mis elu on elada koopaurus. tundub veidi hirmutav aga tegelikult on see väga eksootiline kogemus. me koduke on suhteliselt eraldatud kohas ja väga turvaline. gerlyl ja fredil, kellega koos möllan, on mõnus pesake kuhu mahub magama kaks inimest. varem oli seal juba tulease ja vajalikud nõud, toolid olemas...kõik vajalik eluks looduse keskel. leidsin endale ideaalse urukes...olen nende vastasnaaber, kuhu mahub korralik voodimadrats...mugavus missugune.lagi on nii lähedal et istuda ei saa aga hea soe on magada...oluline et vihma sisse ei saja.
Igapäev on toimetusi gerlyga.ükspäev oli linnas haiti toetamise päev kus saime tasuta capoeira ja salsa tunnis osaleda ja ostsime riideid 1euro kaks riideeset....sain teksad ja kootud pluusi....väga soodne leid.selle päeva lõpus läksime ühele kontserdile, kus tantsisime ribadeks ööläbi.....seda oli väga vaja.. Ükskord nädalas õhtuti koguneb koopatemplisse farmi perekod ja töötajad koos lastega et laulda bajaneid...hindu laulud...sarnased mantra lauludega....see toimus trummi ja kitarri saatel...see oli nii kihvt kogemus...eriline õhkkond...ilusad laulud....seda turismireisil ei koge.
ma olen ikka nii õnnelik et viibin siin...saan palju endaga olla...kulgeda puhastuda....ei mingit kiirustamist...see ei ole logelemine vaid iseenda tundma õppimine ilma et keegi minult midagi ootaks.seda saab teha ainult kuskil teises keskkonas mitte oma kodu seinte vahel.
Muidugi tuleb aeg kui pean edasi liikuma ja koopaelu saab otsa.tunnen et sevilla on minu võimaluste linn.tahan väga salsat õppida ja sellega raha teenida. ma ei saa sellest üle. süda tilgub verd kui näen salsat....see on minu kutsumus, kirg...isegi rohkem kui flamenco....kui visualiseerin et tantsin siis ka nii juhtub aga kui ei juhtu siis järelikult peab nii minema.
varsti tuleb carneval nerjasse ja kindlasti võtame sellest osa.lähme ka restorani flamencot vaatama ja võtame osa tasuta salsakursustest....tantsu iga päev....nii et ei mingit logelemist.....vaid anda endale võimalus lõpmatult loovusega tegeleda......kui mul kunagi perekond,lapsed siis teised hakkan seda elu nautima ja kogemusi saama.
Loovus, armastus, rõõm on kolm elu teetähist mida pean oluliseks.

Palju soojust hinge